EKVATORIAALNE VIHMAMETS

TAIMESTIK.

Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett neelavad süsihappegaasi. Vihmametsad pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad, kuid seal on kuum, hämar ja niiske. Vihmametsades on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni latvadeni. Arvukalt kasvab seal parasiittaimi, kes toituvad teistest taimedest ja saprofüüte ehk kõdutaimi, kes toituvad seente abil lagunevast orgaanilisest ainest. Puude okstel ja tüvedel kasvavad sõnajalad, kaktused jt. taimed, keda taolise eluviisi järgi nimetatakse epifüütideks. Kuna ekvatoriaalsetes vihmametsades on ka südapäeval hämar, kasvavad puud ja taimed seal rinnetena. See tähendab, et kõige kõrgemale ulatuvad 30-40 m kõrgused väikeste lehtedega puud, keskmise osa moodustavad 20-30 m kõrgused suuremate lehtedega puud ja puude all varjus katab maapinda õhuke lehepuru. Ookeanide rannikuil on mõned puud kohastunud soolases ja vesises keskkonnas. Need on mangroovtaimed, mis moodustavad tiheda mangroovtihniku. Ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvab ka palju söödavaid taimi. Näiteks sidrun, apelsin, banaan, kohv, kakao, piprad, vürtsid, kaneel, vanill jt. Siinsete taimede õli ja ekstrakt on tähtis tooraine ravimite valmistamisel. Mööblitööstuses hinnatakse vihmametsadest pärit väärispuitu. Selleks on punane puu, eebenipuu, tikkapuu jt.